UMBES

MARISSA PROJECT

Marissa Project

MARISSA on rahvusvaheline projekt, mis algas 2020. aastal ja kestab aastani 2022. Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Õiguse, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse (REC) EK Õigusdirektoraadi programm. MARISSA tegeleb lahenduste leidmisega sõltuvust tekitavaid aineid (kuri)tarvitavate lähisuhtevägivalla (LSV) ohvrite probleemidele. Olemasolevates ohvriabiprogrammides ei käsitleta asjakohaselt juhtumeid, kus LSV ellujääjal on sõltuvusprobleem, kuna vägivalda ja sõltuvust vaadeldakse lahus, samas kui läheneda tuleks kompleksselt. Sel põhjusel teevad kuus Euroopa organisatsiooni koostööd, et töötada välja asjakohased praktilised asutustevahelise koostöö arendamise vahendid ja suutlikkuse suurendamise materjalid.

Lõppeesmärk on hõlbustada spetsialistide tööd ja parandada pakutavaid teenuseid naistele, kes on samaaegselt nii LSV kui ka sõltuvusprobleemiga. Lisaks on MARISSA eesmärgiks ka panustada tugevalt huvi- ja sidusrühmade teadlikkuse tõstmisele ning laiema avalikkuse teavitamisele. Kokkuvõttes aitab MARISSA kaasa spetsialistide võimekuse edendamisele ja asutustevahelise koostöö edendamisele LSV ja sõltuvusprobleemide valdkonnas, töötades välja ja katsetades terviklikku koolitusjuhendit ning uuenduslikke praktilisi sekkumisvahendeid spetsialistidele.

Miks keskenduda lähisuhtevägivallale ja probleemsele mõnuainete kasutamisele?

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel on ELis kümnest LSV ellujääjast üheksa naised. Kuigi sõltuvused on tugevalt LSVga seotud, ei paista ekspertide sõnul olevat nende puhul otsest põhjuslikku seost. Pigem on tegemist mitmetahulise nähtusega, kus sõltuvus toimib olulise riskitegurina, suurendades LSV tõenäosust. Seetõttu on oluline keskenduda nii LSV-le kui ka sõltuvusele, kuna väärkohtlemine on tõenäolisem lähisuhetes, kus mõlemal partneril on probleeme alkoholi või mõnuainetega. Ellujääja jaoks võib mõnuainete tarvitamine olla toimetulekumehhanism väärkohtlemise laastavate tagajärgedega toimetulekuks. Paljud uuringud on näidanud, et naised, keda lähisuhtes on väärkoheldud, kasutavad või satuvad mõnuainetest sõltuvusse suurema tõenäosusega kui need, kes ei ole LSV-d kogenud.

Mõnuaineid kasutavate või neist sõltuvusse sattunud inimeste uuringutes on teadlased sageli avastanud kõrge LSV esinemissageduse kogu elu jooksul. Selles kontekstis näitavad uued uuringud, et väärkohtlemise puhul on levinud ka sundimine mõnuaineid tarvitama kui partneri edasise kontrolli taktika; see avaldab negatiivset mõju ellujääja võimele pääseda turvalisuse ja tugiteenuste juurde ning säilitada oma laste hooldusõigus. Kuna sõltuvus suurendab ellujääjate haavatavust, tuleks LSV ellujääjate turvalisuse üle otsustamisel alati sellega arvestada.

 

Miks me vajame MARISSAt?

Hoolimata LSV ja sõltuvusprobleemide vaieldamatust korrelatsioonist, ei ole enamasti nende valdkondade spetsialistid sõltuvusprobleemiga LSV ohvrite toetamisekspiisavalt koolitatud ega varustatud. Asjakohased materjalid ja töövahendid ei ole ka laialdaselt saadaval. Seetõttu on vaja LSV tugiteenuste ja sõltuvusprobleemide raviteenuste kooskõlastamist, et skriinida, hinnata ja abistada naisi mõlemas küsimuses – mis ongi MARISSA projekti eesmärk.

Allikad

  • European Institute for Gender Equality (2012). Women victims of violence receive insufficient support in the EU. Available at: https://eige.europa.eu/news/women-victims-violence-receive-insufficient-support-eu;
  • Galvani, S. (2010). Supporting families affected by substance use & domestic violence. Available at: https://adfam.org.uk/files/docs/adfam_dvreport.pdf;
  • Macy, R., & Goodbourn, M. (2012). Promoting Successful Collaborations Between Domestic Violence and Substance Abuse Treatment Service Sectors: A Review of the Literature. Trauma, violence & abuse. 13. 234-51. 10.1177/1524838012455874.
  • Rivera, E. A., Phillips, H., Warshaw, C., Lyon, E., Bland, P. J., & Kaewken, O. (2015). The Relationship Between Intimate Partner Violence and Substance Use: An Applied Research Paper.